Smaller By Category
NÔrga vastastikmÔju mÔjuraadius
NĂ”rk vastastikmĂ”ju on ĂŒks neljast fundamentaalsest jĂ”ust looduses. Juba 10 attomeetri kaugusel (see on 0,0000000000000001 meetrit) muutub ta mÔÔdetamatuks.
KÔrge energiaga neutriino
Suurema energiaga neutriinod on suured. VÔrreldes keskmise neutriinoga on nad 15 000 korda suuremad.
U-kvark
Kvarke on kuut tĂŒĂŒpi. Need on u-, d-, s-, c-, t- ja b-kvark. Mida vĂ€iksema kvargiga on tegemist, seda suurem mass sel on. Selle tulemusena on u- ja d-kvark kĂ”ige kergemad kvargid. U-kvargil on elektrilaeng +2/3.
Larger By Category
Neutron
Neutroneid leidub aatomite tuumas. Need on tuhandeid kordi vĂ€iksemad kui aatom ise. Neis on kaks d-kvarki ja ĂŒks u-kvark. SeepĂ€rast on neutroni laeng -1/3-1/3+2/3 = 0.
Prooton
Prootoneid leidub aatomite tuumas. Need on tuhandeid kordi vĂ€iksemad kui aatom ise. Neis on kaks u-kvarki ja ĂŒks d-kvark. SeepĂ€rast on prootoni laeng +2/3+2/3-1/3 = +1.
Heeliumi tuum
Heeliumi tuum on 1000 korda vÀiksem kui Heeliumi aatom. See suhe on sama nagu vÀike klaaskuulike jalgpalli vÀljakul. Ainus pÔhjus, miks aatomid teineteisest lÀbi ei lÀhe, on nende tÔukumine. Kui nad omavahel ei tÔukuks, siis ainet ei saaks formeeruda.